Õunaistikuid on kõige mõistlikum istutada sügisel, kui on niiske ning enne, kui maa täitsa külmaks läheb.

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute teadur Neeme Univer, et praegu müüdavad istikud võib maha panna ükskõik millal, peaasi, et juurdumisaeg jääks piisav, et taim päris külma mulla sisse ei läheks.

«Aga kui õunaistik paljasjuurselt panna maha, siis oktoobri keskpaigani võib ikka istutada. Siis peab lootma, et muld on veel paar nädalat vähemalt +7 kraadi, et puu jõuaks juurduda,» selgitas ta.

«Kevadel on see risk, et kui sa paned oma taimed maha, siis võib tulla kaks nädalat kuiva ja kui kastmisest ei piisa, siis nad surevad lihtsalt ära. Enamik sügistest on ikka maa märg nagu ka praegu ja pane maha, mida tahad – kõik lähevad kasvama,» lisas teadur.

Mida aga tuleb tähele panna õunaistiku soetamisel? «Sordid on erineva kasvutugevusega. Puu kasvutugevus sõltub sordist ja pookealusest ning selle kombinatsioon näitab, kui suureks puu lõpuks kasvab. Kui on keskmisekasvulise aluse peale poogitud puu, siis ta kasvab umbes 3-3,5 meetri kõrguseks. Aga kui on tugevakasvulise aluse peale poogitud, siis see võib koos tugevakasvulise sordiga kasvada ka 5-meetriseks,» selgitas Univer.

Teaduri sõnul peaks müüja oskama seletada, milline kasvutugevus millisel pookealusel on. Taimepassis on need andmed tegelikult kõik kirjas. Näiteks üks kõige levinum keskmisekasvulise pookealuse nimi on MM106.

Sordi ja pookealuse kombinatsioonist oleneb, kui suureks puu kasvab ja kui suured puuvahed tuleb istutamisel jätta. Kui koduaeda panna keskmisekasvulisel alusel puu, on Univeri sõnul piisavaks vaheks 3 meetrit. «Ja kui võra lõigata, siis see ei lähe nii laiaks, ja pole vaja nii suuri vahesid jätta, nagu vanasti oli, et 6 või 8 meetrit – see on liiast,» lisas ta. Enne puu istutamist sobib väetiseks näiteks kõdusõnnik.

Õunapuu istutamisel tuleks jälgida, et pookekoht jääb maa peale mitte mulla alla. «Kui sa paned pookekoha maa sisse, siis see puu ei ela ega sure. Ta kasvab väga vähe, aga ära ka ei sure,» rääkis teadur. Pirnil ja murelil peab pookekoht jääma samuti maa peale, ploomil aga võib selle maa sisse panna.

Enne talve tulekut ja peale maa külmumist tuleks noorte puude tüved esimeste võraoksteni kinni mässida. Selleks on olemas spetsiaalsed plastmassist võrgud ja spiraalid, aga kasutada võib ka näiteks jõupaberit. Mässimiseks ei tohiks kasutada kilekotti või tõrvapaberit.

«Võrade kinnimässimine kaitseb näriliste vastu ja kevadel, kui märtsi teisel poolel hakkab päike juba nii palju soojendama, et päeval on õhutemperatuur plussis, siis tume puutüvi soojeneb päikse poolt niivõrd palju üles, et on umbes +16 kraadi. Aga tüve teisel pool on alles -9 ja siis tüvi külmub lihtsalt lõhki. Niipea kui tuleb jahe öö, külmuvad päikesepoolsel küljel liikuma hakanud mahlad uuesti ära ja külmalõhed tulevad sisse,» selgitas Polli teadur.

Kui aga närilised on noori puid kahjustanud, siis tuleb kindlaks teha, kust ja kuidas nad täpselt hambad taha said. «Kui närilised sõid ära puu nii, et pookekoht on ka ära näritud, siis kasvavad alt pookealuse võrsed (kui puu ei olnud omajuurne) ja pookealuse pealt head õuna loota ei tasu. Kui nüüd näriti niimoodi ära, et pookekoht jäi alles ja ülevalt poolt pookekohta tulevad uued võrsed, siis tuleks välja valida kõige püstisem kasv, mis on ilus ja tugev ning ülejäänud ära lõigata,» õpetas Univer.

Polli teaduri sõnul on puude lõikamiseks kõige mõistlikum aeg varakevad, kui ilmad on veel nulliringis või natuke miinuses. Siis ei ole seenhaiguse eoseid õhus ja haav jõuab ära kuivada ning ta ei nakatu nii kergelt.

Hääde uute õunasortidena, mida tasuks enda õunaaeda kasvama panna, soovitas mees järgmisi puid:

«Kasper» – meenutab kuldrenetti, saab valmis augusti alguses.
«Lembitu» – tugevama kasvuga, suured heledad õunad saavad valmis augusti lõpus.
«Alar» – meenutab väljanägemiselt «Talvenaudingut», magemagus õun, kohe söömiseks saab korjata septembri lõpus.
«Krista» – võrdlemisi hiline sort, säilitades seisab detsembrikuuni.

Allikas: tarbija24.postimees.ee